Esimene teema: õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Viide ülesandele asub siin.

Mina valitus lugemismaterjaliks sai “Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat” Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Juba esimesi ridu lugedes taipasin, et käesolev õppeaine on siiski tugevalt suunatud haridustehnoloogidele, kuid sellegipoolest leidsin raamatust peatükke, mis ka mind kõnetasid.

Õpikeskkkonna all mõistan keskkonda, mille loovad nii õpetaja kui ka õpilased, et õppematerjale, informatsiooni ja eelkõige õppekaaslasi koondada. Seda kõike omakorda selleks, et õppimine oleks huvitav, õpilased tunneksid ennast meeskonnana, saaksid üksteist toetada ning jagada mõtteid ja arvamusi. Nii nagu organisatsioonis on ka õppeprotsessis keskkond ja inimesed, kellega koos töötatakse, väga olulised. Selleks, et luua täiuslikku keskkonda, peab see saama loodud erinevate inimeste koostöös, selleks, et mitte suruda õppijaid ühe inimese eelistuste põhjal loodud keskkonda. Vastasel juhul ei pruugi õppimine olla efektiivne ning sellisel juhul ei täida õpikeskkond oma eesmärke.

Lugedes raamatu esimest peatükki sain koheselt vastuse oma varasemalt tekkinud küsimusele, nimelt kas ma saan peale ülikooli läbimist õppeperioodi jooksul Moodle keskkonda lisatud õppematerjale ja enda tehtud töid lugeda või mitte. Vastus mu küsimusele on “ei”, sest Moodle keskkond on suletud õpikeskkond ning see kindlasti kallutab minu eelistusi suletud ja avatud õpikeskkondade osas.

Väitega, et õpihaldussüsteemide rakendamine e-õppes on palju mõju avaldanud just õppetöö administratiivsetele aspektidele (nt õppematerjali ja -tegevuste parem organiseeritus ning kättesaadavus õppijale, hindamise automatiseerimine jne) (Väljataga, Pata & Priidik, 2009), nõustun ma täielikult, sest kui võrrelda ülikooliaega selle ajaga, kui ma käisin põhikoolis ja pidin raskeid raamatuid iga päev kooli kaasa võtma, on mu elu praegusel hetkel väga palju mugavamaks ja lihtsamaks tehtud. Kõik õppematerjalid on Moodle õpikeskkonnas olemas ning kättesaadavad igal ajahetkel, vajalik on vaid arvuti olemasolu. Mina arvan, et selliste õpikeskkondade olemasolu mängib suurt rolli õppimise edendamisel.

Järgmisena jäi minu mõte pidama vookogude juures. Kõikide huvipakkuvate teemade ühte koondamine paistab tõepoolest huvitava lahendusena kontori töötajatele, kuid paraku organisatsioonisisese õppe kontekstis ma vookogule rakendust ei suutnud leida.

Edasi uurisin mõistekaarte ja nende konstrueerimiseks mõeldud programmide näiteid. Olin mõistekaartide loomisega eelmisel õppeaastal hädas, sest ei teadnud vajaminevaid programme, millega oleks mõistekaarte olnud lihtne ja kiire luua. Väljataga, Pata ja Priidiku (2009) raamatus on öeldud, et spetsiaalsed programmid graafliste struktuuride loomiseks võimaldavad vähendada ajakulu. Nõustun sellega täielikult, sest teadmatusest alustasin ka ise ilma vajaliku programmita ja kaotasin palju väärtuslikku aega.

Olen varem kuulnud, et ettevõtetes kasutatakse e-õppeks vikisid. Käesolevas raamatus oli tehtud ülevaade vikide kasutamisest õppeprotsessis. Ühe sellise tarkvara Zoho Projects`i suur eelis on see, et kõik projektijuhtimise jaoks vajalikud vahendid on ühes kohas koos ning projektikausta on võimalik integreerida teiste vahenditega loodud dokumente (Väljataga, Pata & Priidik, 2009). Tõepoolest, selline lahendus võiks organisatsioonis kõne alla tulla.

E-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega on mul seni olnud kokkupuudet gümnaasiumis ning kahes ülikoolis õppides. Kõige parema kogemuse olengi saanud Tallinna Ülikoolis Moodle keskkonnas. Pean tunnisatama, et varem ei olnud ma sellisel tasemel keskkonnaga kokku puutunud. Enda töökohas olen kasutanud Sharepointi (koht teabe talletamiseks, korraldamiseks, ühiskasutuseks ja teabele peaaegu kõigi seadmete kaudu juurdepääsemiseks), et vajalikke juhenddokumente lugeda ning läbi selle õppida.

 

Kasutatud kirjandus:

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Posted in Õpikeskkonnad ja -võrgustikud (IFI7208.DT) | Leave a comment

Õpileping

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud – viide ülesandele asub siin

Teema

Töötades erasektoris lähenen mina õpikeskkondele sellise nurga alt, et neid oleks võimalik kasutada organisatsioonisiseselt, et jagada töötajatele vajalikku informatsiooni ning toetada nende arenemist ja iseseisvat õppimist.

Eesmärgid

Eesmärgiks on organisatsioonisisese informatsiooni koondamine ühtsesse keskkonda, millele on igal ettevõtte töötajal ligipääs. Soovin kursuses jooksul leida selle kõige sobivama keskkonna ning leida moodused selle rakendamiseks organisatsioonis. Lisaks on eesmärk välja mõelda, millist informatsiooni sinna koondada ning millist kasu see keskkond toob organisatsiooni töötajatele ning tervele organisatsioonile endale. Eesmärgi seadmisel mängis suurt rolli minu praeguses töökohas sellise lahenduse puudumine ja huvi õpikeskkonna rakendamise vastu erasektoris ning lisaks teadmine, et neid paljudes ettevõtetes rakendatakse.

Strateegiad

Oma eesmärgid kavatsen saavutada osaledes aktiivselt loengutes, seostades erinevaid õpikeskkondi enda organisatsiooniga, lugedes õppejõu ette antud kirjandusmaterjali ning uurides iseseivsalt õpikeskkondade rakendamise meetodeid erasektoris.

Vahendid/ressursid

Eesmärkide saavutamiseks kasutan eelkõige õppejõu etteantud materjale ja kontakttundide käigus talletatud teadmisi ning lisaks kasutan ka internetiavarust lisamaterjali hankimiseks. Peale selle hoian silma peal kaasüliõpilaste blogipostitustel. Teades tänu esimese loengu tutvumismängule, et suurem osa üliõpilaste kursuse läbimise eesmärke erinevad suuresti minu omadest, siis ma väga palju teiste mõtetele toetuda ei saa, kuid sellegipoolest on teiste inimeste kirja pandud read mind alati palju inspireerinud.

Hindamine

Enda eesmärkide saavutamises võin kindel olla, kui kursuse lõpuks olen leidnud selle kõige õigema õpikeskonna, mida oleks võimalik erasektori ettevõttes rakendada ning mille abil oleks ettevõttel võimalik suurendada majanduslikku kasu. Lisaks kasutan hindamiseks õppejõu poolt laekunud õpimärke – oskan hinnata, kas ma sain hakkama hästi või väga hästi.

Posted in Õpikeskkonnad ja -võrgustikud (IFI7208.DT) | Leave a comment

Innovatsioonitehnoloogiad – reflektsioon

Innovatsioonitehnoloogia – tehnoloogia abil läbiviidavad uuendused. Seda arvasin mina, enne esimeses loengus käimist. Loengu lõpus jäi arvamus peaaegu samaks, kuid mõiste seletusele lisandus veel üks väga oluline osa, nimelt uuenduse tagajärjel peab tekkima majanduslik kasu, vastasel juhul pole tegemist innovatsiooniga. See mõte oli minu jaoks piisavalt uus, et aru saada eesoleva kursuse vajalikkusest.

Järgmine mõte, mis mind väga kõnetas, oli vana teadmise rakendamine uuenduslikul viisil. Ma olen väga palju mõelnud ettevõtlusega tegelemise alusatmisele, kuid head ideed pole siiani tulnud. Ma pole kunagi varem asjale lähenenud nö innovatiivselt ehk proovinud varastada kellegi head ideed, sellele natuke oma loomingut juurde lisada ja selle enda omaks teha. See mõte kummitas mind veel mitu päeva peale loengut ja nüüd on mul uus siht silme ees.

Mõistekaardi loomine oli eelmisest aastast juba tuttav toiming, kuid üllatav oli minu jaoks tarkvara, mida õppejõud kasutas. Tegemist oli lihtsa ja loogilise vahendiga ning sel momendil ma tundsin ennast eelmise aasta kogemuse põhjal üsna nö kilplasena. Tegemist oli tarkvaraga, mille nimi oli Cmap Tools vms, ma päris täpselt ei saanud aru, kas tegemist on sama tarkvaraga, kuid ma proovin selle internetiavarustest üles leida ja loodan, et tegemist on tasuta tarkvaraga. Mõistekaardi tegemine avardas mu teadmisi innovatsioonist veelgi. Palju oli mõisteid, mille peale ma ise poleks tulnud. Seega veelkord süvenes arusaam eesoleva kursuse vajalikkusest.

Posted in Innovatsioonitehnoloogiad (IFI7055.DT) | Leave a comment